SE MAK AMI

TANE KONSUMIDOR asosiasaun ida nebe defende consumidor, privado, sen fin lukrativu, hari iha fulan Fevereiro tinan 2018. Organizasaun independente no sem fins politikus ou relogioso.

Asosiasaun rejista no sertidaun nº. 12/2018 no certivika ho Nº.7/DNRN-MJ/I/2018.

MISAUN

Defende direito no lejitimu interesse konsumidor sira hotu iha Timor Leste, kontribui atu resolve sira nia problema konsumu nian no ajuda sira atu ejerse direito fundamental sira: Asesu ba informasaun, ba kualidade sasan sira, ba edukasaun, justisa, no direitu ba saude no seguransa.

VALOR SIRA

Valor sira nebe norteia ka guia ami maka Independensia, Rigor ho Prosimidade.

Independensia

Atu bele foti pojisaun kona ba asuntu sira oi oin sem presaun ou limitasaun, TANE Konsumidor independente husi poder politiku, ekonomiku no entidade relijiosa sira.

Finansia husi nia asosiadu sira, husi reseitas nebe hetan husi servisu sira no publikasaun sira, no husi projetu nebe sei hetan finansiamentu publiku ih kontextu konkursu sira nebe transparente.

Rigor

TANE Konsumidor hakarak sai referensia nacional ida ba konsumidor sira no ba entidade publika no privada sira hotu. Atu hari reputasaun nebe ho konfiansa, iha nia servisu hatur iha prinsipiu ba kualidade, integridade no profesionalismo iha nia orgaun sosial sira no equipa teknika sira.

Proximidade

TANE konsumidor servisu permanente atu hatan ba nesesidade Konsumidor sira nian. ho nune alen halo promosaun ba relasaun proximidade nianho consumidor, buka mos servisu hamutuk ho interlocutor oi oin – meius komunikasaun sosial, poder politiku sira, entidade publika ho privada, entidade relijioja ho sira seluk.

SAIDA MAK AMI HALO

APOIU

- Ami informa kona ba imi nia direito iha hola sasan no servisu sira
- Ami responde imi nia duvida no preukupasaun sira
- Ami resolve imi nia reklamasaun sira no desrespeitu imi nia direitu nebe mai husi empreza no komerciante sira

INFORMSAUN

- Ami ajuda atu bele foti desijaun konsumo nian nebe lolos
- Ami fahe konselho no dikas sira nebe útil hodi bele konsumo nebe konsiente
- Ami fo sai artigo no estudos sira kona ba sosa no konsumo

REPRESENTASAUN

- Ami sai lian ba imi nia preukupasaun iha governo
- Ami denunsia imi nia problema sira ba autoridade fiskalizasaun nian

ÓRGAUN SOCIAIS SIRA

Direção:

  • António Ramos da Silva (Presidente)
  • Ivo Pinto (1º Vice-Presidente)
  • Gil Nelson
  • Isabel Ribeiro
  • Juvenal Silva e Martinha Xavier

Mesa da Assembleia:

  • Robin Araújo (Presidente)

Conselho Fiscal:

  • Lino Belmiro Freitas (Presidente)

ESTATUTU
Sani iha ne´e Estatuto TANE Konsumidor nian

REPREZENTASAUN

Objetivu TANE Konsumidór nian maka hanesan:

Hodi reprezenta direitu konsumidor sira nian hamutuk ho entidade públika sira ne’ebé iha resposnsável ba protesaun konsumidór no entidade reguladora sira, nune’e-mos hamutuk ho empreza sira ne’ebé iha prátika di’ak hodi rona ou buka hatene ba iha asosiasaun konsumidór sira nian iha sira nia prosesu desizaun nian.

Dezenvolve parseria ho organizasaun nasionál no inernasionál sira, hanesan intercâmbio hodi iha dezenvolvimentu hamutuk ba atividade sira no kontinua nafatin aprendizajem ba ekipa.

FILIASAUN SIRA
TANE KONSUMIDÓR hanesan membru iha CONSUMARE – Organizasaun Internasionál ba Asosiasaun Konsumidór sira Dalen Ofisiál Portugués.

PROJETU

Projetu “Hakbiit no Kapasita Konsumidór sira iha Timor-Leste” hahú iha tinan 2019 no 2022 no iha objetivu promove rekoñesimentu ba importánsia no implementasaun efetiva ba Lei Defeza Konsumidór nian iha Timor-Leste. Promove hosi TANE Konsumidór no DECO – Associação Portuguesa de Defesa Consumidor no konta mos finansiamentu hosi Uniaun Europeia – EuropeAid – organizasaun Sosiedade nian no Autoridade Lokál sira.

Projetu ida-ne’e iha ninia rezultadu prinsipál ba iha aumenta kapasidade TANE KONSUMIDÓR nian hanesan Organizasaun Sosiedade Sivil ida, ho hanoin ida ba iha intervensaun boot no di’ak iha termu informasaun, formasaun, reprezentasaun no mobilizasaun ba konsumidór timór-oan sira.

Objetivu

Atividade sira ne’ebé sei dezenvolve hamutuk iha projetu ne’e maka:

  • Kapasita konsumidór timór-oan sira ninia Direitu fundamentál sira ne’ebé previstu iha Lei Defeza Konsumidór nian (Lei 8/2016).

  • Fomenta partisipasaun, autonomia no hahalok/atitude krítika konsumidór sira nian, hodi harii merkadu ida ne’ebé kompetitivu liu, inovadór, inkluzivu no iha respeitu ba iha sira nia direitu no lejítimu interese sira.

  • Haforsa, hamutuk ho autoridade públika no privada sira, lokál no nasionál sira ba iha importánsia protesaun konsumidór nian, atu nune’e bele iha desenvolvimentu ida ne’ebé sustentavél liu.

  • Hamutuk promove koñesimentu di’ak ba Lei Protesaun Konsumidór no merkadu nian.

  • Promove kriasaun ba kuadru lejislativu espesífiku ida no kriasaun ba norma no kódigu konduta sira, ne’ebé bele kontribui hodi hasa’e protesaun konsumidór sira nian.

ATIVIDADE PRINSIPAL SIRA

Destaka hanesan atividade sira tuir-mai:

  • Formasaun no Kapasitasaun ba dirigente sira no ekipa TANE Konsumidór nian.

  • Estabelesimentu ba protokolu kooperasaun nian ho organizasaun konsumidór sira-seluk iha nível internasionál no ho meiu komunikasaun sosiál nasionál nian.

  • Kriasaun Sentru Apoiu ba Konsumidór ida, ho atendimentu prezensiál no telefóniku.

    Kriasaun website no folletu institusionál TANE Konsumidór nian.

  • Dezenvolvimentu ba asaun informasaun sira ba media.

  • Produsaun no divulgasaun informasaun ba konsumidór sira liuliu folletu informativu ida, boletin ho estudu no teste komparativu ba produtu no servisu sira.

  • Realizasaun ba iha sesaun informativa sira ba konsumidór sira iha munisípiu hotu iha Timor-Leste.

  • Realizasaun konferénsia nasionál sira konabá Direitu Konsumidór nian.

  • Representasaun konsumidór sira hamutuk ho entidade públika sira responsável ba iha lejislasaun, fiskalizasaun no regulasaun ba matéria hirak ne’ebé liga ba iha direitu konsumidór sira nian, ho destake ba iha partisipasaun iha atividade hodi rona konsumidór sira.

  • Kriasaun Sentru Apoiu ba Konsumidór ida, ho atendimentu prezensiál no telefóniku.

  • Kriasaun website no folletu institusionál TANE Konsumidór nian.

  • Reprezentasaun hamutuk ho empreza no asosiasaun emprezariál sira, liuliu iha mediasaun konflitu sira.

  • Realizasaun iha asaun formasaun ba professór sira hodi promove edukasaun konsumidór nian iha eskola.

DECO – Associação Portuguesa para a Defesa do Consumidor hanesan koordenadora no perseria ba iha projetu ida ne’e, ho papel oinsá kapasita ekipa TANE konsumidór, asegura kualidade ba intervensaun ne’ebé realiza no tau dispozisaun ba Asosiasaun hotu ninia Know how ne’ebé akumula iha tempu naruk durante tinan 45 ne’ebé servisu ba konsudmidór sira iha Portugal no além-fronteiras.