Transporte mak fasilidade ida ne’ebé mais fasil hodi ema ida bele to nia fatin, maibe iha ita nia nasaun ohin loron liliu iha kapital Díli iha transporte barak maibe sei hamosu difikuldade ba pasazeiru sira, ba hirak ne’ebé mak iha transporte privadu bele utiliza sira ninian rasik, maibé difikuldade bo’ot liu ba hirak ne’ebé tau importansia liu ba transporte públiku, hasoru dezafiu wainhira sira atu ba eskola no servisu, tamba transporte públiku menus liu ho nune’e hamosu faillansu ba sira nia atividades sira, parte seluk mak halo engarafametu tamba transporte privadu barak tenbes, entaun halo atraju ba kareta públiku sira hodi bele halo rotasaun lalais, atu konsumidór sira bele uteliza fali, maibé iha transporte privadu ho públiku barak entaun hamosu difikuldade ba motorista ka kondutor , no hanesan realidade ne’ebé ita hotu rasik hare direta, iha ita nia dalan ka estrada públiku transporte sira halai kahur malu, la hafahe ka halai tuir ida-idak nia dalan, motorizada, kareta, taxi, no transporte kompania nia sira mos halai hotu iha loron ne’ebé ema hotu okupadu atu halao sira nia aktividade sira. Tamba ne’e mak ita presiza atu hadia ita hotu nia problema no difikuldade hirak ne’ebé ita hasoru.
PROBLEMA
1. Tamba transporte públiku menus
2. Transporte sira halai la tuir area (jalur)
3. Transporte privadu barak liu duke transporte públiku
4. Kada loron pasazeiru aumenta, maibé transporte públiku menus
5. Engarafamentu (macet)
SOLUSAUN
1. Aumenta transporte públiku, atu nune’e mais fasil ba pasazeiru ka konsumudór sira utiliza
2. Kria parajen ba transporte publiku ho horário rasik
3. Loke dalan ba tansporte tuir ida-idak nia area
4. Tranporte sira lori kontentor (konteiner) ka kareta transporte merkadoria so bele lao iha kalan ka madrugada
5. Partilha kareta iha dezlokasaun ba mai
KONSUMIDÓR MANAN
1. Konsumidór menan ba iha trasnpore públiku tamba, selu ho osan montante ki’ik maibe sira bele to fatin objetivu nian.
2. Lais iha deslokasaun