TANE define tiha ona katak atu ajuda konsumidór sira hodi koñese di’ak liu tan sira nia direitu nu’udar konsumidór sai hanesan misaun importante ida mós ba TANE, tamba ne’e atu torna fasil liu tan informasaun sira to’o lalais ka espalla ba konsumidór sira ho efetivu maka TANE hili atu dessimina informsaun nesesáriu ba joven konsumidór sira hodi sira iha konsiénsia katak atu kria merkadu ida justu ka benefisia ba parte rua vendedór no konsumidór maka importante tebes atu parte ida ne’ebé vulnerável liu hatene kle’an ninia direitu ne’ebé garante ona iha Lei.
Atu realiza misaun importante ida ne’e TANE hala’o sesaun informativa ka fahe informasaun ba konsumidór joven sira iha Eskola Sekundária sira iha Munisípiu rua; dahuluk realiza sesaun imformativa iha Munisípiu Liquiça no mós distribui brosura sira iha merkadu, iha loron 09 fulan ida foin lalais ne’e, daruak maka realiza aktividade hanesan iha Munisípiu Ermera iha loron 16 fulan ida ne’e.
TANE observa no avalia katak iha sesaun ne’e, joven estudanate sira barak maka hetan esperiénsia ka sai ona vítima wainhira hola sasan, maibé sira seidauk hatene katak nu’udar konsumidór ita iha direitu barak ne’ebé maka konsagra ona iha Lei. Ne’e duni TANE sei luta maka’as hodi bele fahe informasaun no ajuda konsumidór sira bainhira sira hato’o problema mai TANE.
Tuir planu ne’ebé TANE iha sei hala’o tan sesaun informativa sira iha Munisípiu sira seluk hodi bele hasa’e koñesimentu konsumidór sira nian hodi bele iha konsiénsia atu kontribui ba mudansa relasaun konsumu nian iha rai-laran liu husi dalan halo reklamasaun wainhira hetan problema ruma iha sosa sasan nian.